9. mai 2005

Alandav piirileping koostöölepinguks!

[09.05.2005 Toompea lossi ees toimunud rahvakogunemisel jagatud leheke]

18. mai - Eesti üks uusi leina- ja rahvusliku diplomaatia häbiposti päevi on lähenemas. Jääb üle loota, et häbipost-monument (pöörleva tuulelipu vormis) tähtsamate asjaosaliste-"riigimeeste" nimedega Setomaale ka püstitatakse. 22. aprillil kordas Eesti välisminister Urmas Paet Tallinnas oma EL-i ülemusele Javier Solanale meile juba aastaid tuttavat mantrat: Eesti on valmis uuele piirilepingule vastuvaidlematult alla kirjutama kas või täna. (EPL, 23.04.2005)

Erinevalt kuulsatest välisministritest Kissingerist ja Albrightist, kes poliitilisel malelaual võitlesid ja tegid eesmärkide saavutamiseks sadu käike, käitub Eesti välisminister justkui sarnaselt Olge Lahkeks kutsutud kohalikule kaunitarile Fellini filmist Amarcord - kui väikelinna saabus kõrge võimukandja, saatsid linnaisad külalise meeleheaks tema magamistuppa nende arvates linna veetlevaima naisterahva. Daami omapäraks oli see, et sisenedes kõrge külalise tuppa, riietas ta end kohe lahti ja lausus ainult ühe fraasi: "olge lahked". Olge Lahke kombel Eesti välispoliitika ajamine ei tule siiski kasuks kellelegi, ka mitte suurele idanaabrile.

Uut piirilepingut Venemaaga ei tohiks sõlmida mingil juhul ilma riikidevahelise koostöölepinguta. Selles kohustuks Eesti abistama Venemaad tema lõimumisel NATO ja EL-i struktuuridega ning mis sisaldaks meetmeid ja koostööplaane setode ja teiste ohustatud põlisrahvaste (sh eestlaste ja venelaste) säilitamiseks nende põlisasualadel. Samuti rasketel aegadel hüljatud piirkondade taasasustamiseks nende kunagiste põliselanikega. Sest Venemaa demograafiline allakäik ja majanduslik nõrkus võivad lõpuks viia selleni, et kunagisest ENSV idapiirist võib saada hoopiski EV idapiir Hiinaga. Üksnes idanaabri võimalikult kiire lõimumine NATO ja EL-iga suudaks ehk niisugust arengusuunda veel muuta. Ja see on koht, kus Eesti saab Venemaad aidata. 26. jaanuari setode meeleavalduse ühelt loosungilt võis lugeda: Kauaks jääb kestma Eesti lambapäine välispoliitika Vene jäärapäise vastu?

Uus piirileping ilma vajaliku riikidevahelise koostöölepinguta näitaks ainult mõlema riigi poliitikute hoolimatut suhtumist nii oma rahva tulevikku kui ka euroopalikesse väärtustesse. Eesti lambapäise välispoliitika jätkumine Vene jäärapäise vastu võib lõppeda traagiliselt mitte ainult ühele väikesele rahvakillule. See puudutab ka arvult suuremaid rahvaid, ka venelasi.

3. mai 2005

Suigatus peale lõunat ["Tervendaja" mai 2005]

[ajakiri "Tervendaja" mai 2005]

Suigatus peale lõunat

On üldtuntud tõde, et Vahemeremaades on inimesed palju harvem hädas südame-veresoonkonnahaigustega, kui meie. Kuni viimase ajani arvati, et see on tingitud eelkõige toitumisharjumustest: süüakse palju merekala ja oliive, toitu valmistades tarvitatakse oliiviõli ning juuakse punast viinamarjaveini. Selline menüü sisaldab hulganisti südamele kasulikke aineid. Kuid hiljaaegu tõid kreeka teadlased esile veel ühe sealtkandi rahva südamesäästliku elulaadi plussi.

Nad jõudsid järeldusele, et südant ei hoia korras mitte ainult nn vahemeredieet, vaid ka pärastlõunane uni. Vahemeremaades on teatavasti au sees siesta, so pärastlõunane puhkus, sest just sel ajal sunnib suvine päevakuumus kogu sealse asjaajamise seiskuma. Elavnetakse alles siis, kui kuumus on järele andnud.

Kuid pärastlõunase une kasutegur ei piirdu üksnes südame säästmisega. Selline puhkusemoment päästab inimesed esimese päevapoole väsimusest, võtab maha närvipinge, suurendab töövõimet ja parandab keskendumist. Seda tõestas USA teadlaste eksperiment.

Ühe firma teenistujad jagati kolme gruppi ning kõigile anti täita neli tähelepanu puudutavat testi. Esimene ja teine test sooritati esimesel päevapoolel ning kolmas ja neljas õhtupoolikul. Esimese grupi katsealustel soovitasid teadlased pärast lõunat tunnikese suigatada, teisel grupil anti selleks aega pool tundi ning kolmas grupp pidi olema ärkvel.

Esimesse gruppi kuuluvad inimesed said ülesandega hästi hakkama, teise grupi omad halvemini ning kõige kehvemini läks kolmanda grupi liikmetel. Tulemusi analüüsinud teadlased jõudsid ühesele järeldusele: pärast lõunat tehtud tunnipikkune uinak aitab säilitada töö- ja keskendumisvõimet ning aktiivsust.

Mitte asjata ei ole mitmed USA firmad sisustanud ametiruumide kõrvale magamistube, kus töötajad saavad pärast lõunat mõni aeg tukastada.